Waldorf 100

Waldorfkoolide lugu

“Selle jaoks, kes tahab olla kasvataja, peab iga arenev inimolevus olema looduse mõistatus, mis ootab lahendamist.” 

Rudolf Steiner

Rudolf Steiner ja Emil Molt

Waldorfpedagoogika on Rudolf Steineri (1861–1925) välja töötatud õpetamis- ja kasvatusmeetod, mis põhineb antroposoofilisel inimeseõpetusel, laiemas mõttes antroposoofilisel vaimuteadusel. Waldorfpedagoogika eesmärk on võimaldada lapse ainuomase individuaalsuse vaba avaldumist ja arengut. 

Esimene waldorfkool rajati 1919. a Rudolf Steineri ja Emil Molti (1876–1936) ühisel ettevõtmisel. Emil Molt oli tollase Waldorf-Astoria sigaretivabriku direktor ja omanik, kes soovis luua kooli oma töötajate lastele. Kool saigi nime – Stuttgarti Vaba Waldorfkool – vabriku järgi.  Kooli rajamise juures ja üheks esimeseks õpetajaks oli  Pärnus sündinud mees Herbert Hahn(1890 – 1970).

Kooli asutamisele eelnesid Rudolf Steineri peetud loengkursused inimeseõpetuse, metoodilis-didaktiliste ja muude pedagoogiliste küsimuste alal. Hiljem järgnesid täiendavad loengud Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Hollandis ja Inglismaal. Steiner nõustas ja koolitas uue kooli õpetajaskonda kuni oma elu lõpuni 1925. a.

Herbert Hahn

Waldorfkoolis hakati rakendama tolle aja kohta väga uuenduslikke põhimõtteid, nagu laste koosõpetamine sõltumata nende sotsiaalsest päritolust, andekusest ja tulevasest erialavalikust; segaklassid, istumajätmise vältimine, numbrilise hindamise asendamise iseloomustusega, käsitöö ja kunsti suurem osakaal, epohhiõpe, loovust arendav kujundlik õpetamisviis jm, millest paljud on muutunud tänapäeval üldlevinud pedagoogika lahutamatuks osaks. Waldorfkooli eripära oli ja on ka kooli ja lastevanemate ning lastevanemate omavaheline tihedam suhtlus ja koostöö.

Järgnevatel aastatel rajati uusi waldorfkoole nii Saksamaal kui mujal riikides, 1928. aastal tegutsesid waldorfkoolid Baselis, Budapestis, Londonis, Lissabonis ja New Yorkis. Natsionaalsotsialistlik aeg Saksamaal tõi kaasa waldorfkoolide järk-järgulise sulgemise, Teise maailmasõja järel avati Saksamaal koolid uuesti. 1970. aastatel kasvas waldorfkoolide arv nii Saksamaal kui mujal hüppeliselt, alates 1990. aastatest hakati waldorfkoole rajama ka Ida-Euroopas.

Kogu maailmas oli 2018 aastal 1092 waldorfkooli 64 riigis ja  1857 waldorflasteaeda  73 riigis.

Waldorfkoolide  ja waldorflasteadade, waldorfkoolide-  ja lasteaedade ühingute, waldorfkoolide õpetajate ja koolitusorganisatsioonide nimekirja uuendatakse  igal aastal. 2018 a nimekiri on siin.

Eesti waldorfkoolide ajalugu

1988. aasta sügisel taasasutati Eesti Antroposoofiline Selts (EAS), mille üheks eesmärgiks sai ka avalike loengute korraldamine. 1989. aasta kevad-talvel tuli EAS-i kutsel Tallinna Pedagoogikaülikooli täiendkoolituse raames loengusarja pidama Freddy Heimsch – Soomes tegutsev ravipedagoog, Lahti Steinerkooli üks asutajatest. Enne Eesti iseseisvumist oli tema esimene, kes pidas siin avaliku loengutsükli lapse arenguetappide ja waldorfpedagoogika põhialustest.

1989. a suvel korraldas EAS Tallinna Vanalinna Muusikamajas ja Pedagoogikaülikooli aulas õpetajatele, tudengitele kohtumise pr Margaret Meyercort´iga, staažika waldorfpedagoogiga Inglismaalt. Huvi oli suur, loengud läksid täismajale. Pärast loenguid toimusid aktiivsed arutelud.

Aeg uue kooli tekkimiseks oli küps. Oli hulk lapsevanemaid, kes olid avatud uuele. Tartus lõid suurpered isegi Tartu Pereliidu, eesmärgiga teadvustada ühiskonnale, et lapsed ei takista täiskasvanute elu, vaid vastupidi – meie lapsed panevad meid olukorda, kus me hindame ümber ajalisi ja ajatuid väärtusi, kasvatades eelkõige iseennast ja luues parima võimaliku keskkonna nende kasvamiseks. Waldorfkoolid sündisid lastevanemate initsiatiivist.

Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Põlvas algasid ettevalmistused waldorfpedagoogikal põhineva kooli rajamiseks. Vaja oli leida ruumid, õpetajad. Lapsevanemad moodustasid asjaajamise hõlbustamiseks seltsid, mille ülesandeks sai kooli loomine, waldorfpedagoogika põhimõtete tutvustamine.

1. sptembril 1990 alustas õppetööd 3 waldorfkooli: Tartus, Põlva vallas Rosma külas ja Tallinnas Nõmmel. 1991. a alustas waldorfkool Rakveres, 1992. a Arukülas ning 1993. a Viljandis. Tänaseks on waldorfkoolina tegevuse lõpetanud Tallinnas (Nõmmel)  ja Rakveres alustanud koolid, mis 1990. aastate lõpust jätkasid riiklikku õppekava järgivate erakoolidena. 

2001. aastast on Tallinnas taas waldorfkool, Tallinna Vaba Waldorfkool (Pelgulinnas).  7 aastat hiljem 2008. a avas 1. klassi Erakool Läte, mis alates 2016. aastast on Waldorfkool Läte. Rakvere Waldorfkool  alustas 2011. a sügisel nime all Rakvere Vanalinna Kool. 2013. a sügisel  alustas Herbert Hahni kool, mis alates 2017. aastast on Pärnu Waldorfkool.

Eestis tegutseb  2 erivajadustega õpilaste waldofkooli. Tartu Maarja Kool, mis on ainuke  munitsipaalomandis waldorfkool, alustas tegevust 1994. a, Hilariuse kool alustas 2005. aastal.

2018/2019. õppeaastal  õpib Eesti waldorfkoolides 1 402 õpilast:  põhikoolis on 1163,  gümnaasiumis 127 ja  koduõppel on 112 õpilast.

Rakvere Waldorfkool loodi 2011.aastal kodanike algatusel. Esimesed kuus aastat kandis kool nime Rakvere Vanalinna Kool.

Esimesel aastal alustas kool ainult seitsme lapsega, keda õpetas neli õpetajat: Maili Ott, Kärt Villemson, Kadri Mägi ja Liis Niller. Koolimaja ruumid asuvad aadressil Pikk 18 ja esimestel aastatel kasutati õppetööks kogu majast ainult kolme ruumi. Kõik remondi- ja korrashoiutööd tegid ära lapsevanemad ja õpetajad ise. Ka toitu valmistati ise. Lapsevanem Katri Kaldaru valmistas toitu oma kodus ja tõi selle lõunaks koolimajja.

Esimesel kooliaastal oli Rakvere Vabakooli Seltsis, kes tänaseni kooli haldab, ainult 24 liiget ja entusiastlikult käisid nad koos aasta läbi iga nädala kolmapäeval, et kooliasju ühiselt otsustada.

Kool hakkas tasapisi aasta-aastalt kasvama ning kuuenda tegutsemisaasta lõpuks oli ruumipuudus juba nii suur, et selts hakkas linnast uusi ruume otsima, kuid sobiv maja jäi leidmata. Otsustati välja ehitada oma maja teine korrus. Elu ja õppetööd tuli aga edasi korraldada, nii rentis Waldorfkool õppeaastal 2017/2018 ruume Tallinna kolledžilt ja samal ajal renoveeriti ja laiendati oma koolimaja, mis avati pidulikult 2018.aasta 3. septembril. Tõsi küll, veel mitu kuud askeldas õhtuti koolis ehitusmehi.

Rakvere Waldorfkool pakub oma koolis peale statsionaarse õppe veel koduõpet, seda võimalust kasutatakse usinasti. Tänaseks on Rakvere Waldorfkooli kodusõppijate nimekirjas 105 õpilast üle terve Eesti. Statsionaarses õppes õpib tänaseks kaheksas klassis kokku 74 õpilast ja kolleegiumi kuulub 14 õpetajat: Anne Piispea, Anu Korsar, Merle Ruzitš, Maili Ott, Mari Sepp, Andreas Haunmann, Helen Sinikas ja Eva-Liina Pruler. Lisaks klassiõpetajatele töötavad Rakvere Waldorfkoolis aineõpetajatena Marge Niller, Jane Rätsep, Maili Jaaska, Merje Malkki, Paul Priks ning koduõpet koordineerib Liis Priks.

Järgmisel õppeaastal lõpetab Rakvere Waldorfkooli põhikooli esimene oma koolis alustanud lend. Ka uus ja renoveeritud maja jääb peagi väikseks. Mõtetes on juba uue maja ehitus, sest ruume vajavad lasteaed, töökojad ning uus ja tänapäevane aula, kuhu saaks mahutada kogu koolipere. Ühiselt koostatud arengukavas plaanime lisaks lasteaia asutamisele gümnaasiumiosa avamist.